Väga palju räägitakse sellest, kui vana ja tugev on Eesti side Euroopa kultuuriga ja kas Eesti riik on euroopalik või mitte, aga majanduses samal ajal pole ühinemine lääne turuga veel siiski päriselt saavutatud.
Me elame integreeruvas maailmas ja on loomulik, et riigid teevad omavahel koostööd nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Eestis on ajaloo jooksul olnud põhiline majanduslik tegevus teiste Baltiriikidega ja Venemaaga. Täna, kui me oleme Euroopa Liidu ja Nato liikmesriigid, on meie piirid veelgi avardunud. Suur integreerumine on taganud paljudele eesti ettevõtetele minu hinnangul ka integreerumise rahvusvahelistesse firmadesse. See omakorda suurendab konkurentsi kodumaal ja loob soodsaid arengupinnaseid tulevikuks. Seda eelkõige läbi tööjõu kasvu ning konkurentsi .
Majandus on poliitikaga seotud sama tihedalt, kui auto on seda rehvidega - ilma rehvideta auto lihtsalt ei toimi ega käitu soovitult. Tähtis on aga, et rehvid oleksid korrektsed ja võimalikult uued. Nii on minu arvates ka majanduses. Majandus ei suuda funktsioneerida terviklikult iseseisvana, ilma et poliitilised jõud ja tallermaad teda ei mõjutaks. Just poliitika on see, mis suunab majandust ja määrab vajaduse ning nõudluse erinevatele majandusharudele. Samas ei tohi poliitika ületada majanduse põhiprintsiipe, vähemalt minu veendumuste järgi. Selleks oleks rahva ja riigi heaolu teenimine. Lõppude lõpuks on majandust vaja selleks, et arendada võimalikult hästi ja tasakaalukalt toimivat ühiskonda. Kui poliitilised jõud tulevad mängu puhtalt enda territoriaalsete või majanduslike eesmärkide saavutamiseks, on asi hapu. Tekivad konfliktid ja korruptsioon. Näitena tooksin Venemaa ja Ukraina gaasitüli. Mis ta muud on, kui suure Venemaa võimuavaldus saavutamaks kontrolli Lääne gaasitarne üle.