Väga palju räägitakse sellest, kui vana ja tugev on Eesti side Euroopa kultuuriga ja kas Eesti riik on euroopalik või mitte, aga majanduses samal ajal pole ühinemine lääne turuga veel siiski päriselt saavutatud.
Me elame integreeruvas maailmas ja on loomulik, et riigid teevad omavahel koostööd nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Eestis on ajaloo jooksul olnud põhiline majanduslik tegevus teiste Baltiriikidega ja Venemaaga. Täna, kui me oleme Euroopa Liidu ja Nato liikmesriigid, on meie piirid veelgi avardunud. Suur integreerumine on taganud paljudele eesti ettevõtetele minu hinnangul ka integreerumise rahvusvahelistesse firmadesse. See omakorda suurendab konkurentsi kodumaal ja loob soodsaid arengupinnaseid tulevikuks. Seda eelkõige läbi tööjõu kasvu ning konkurentsi .
Majandus on poliitikaga seotud sama tihedalt, kui auto on seda rehvidega - ilma rehvideta auto lihtsalt ei toimi ega käitu soovitult. Tähtis on aga, et rehvid oleksid korrektsed ja võimalikult uued. Nii on minu arvates ka majanduses. Majandus ei suuda funktsioneerida terviklikult iseseisvana, ilma et poliitilised jõud ja tallermaad teda ei mõjutaks. Just poliitika on see, mis suunab majandust ja määrab vajaduse ning nõudluse erinevatele majandusharudele. Samas ei tohi poliitika ületada majanduse põhiprintsiipe, vähemalt minu veendumuste järgi. Selleks oleks rahva ja riigi heaolu teenimine. Lõppude lõpuks on majandust vaja selleks, et arendada võimalikult hästi ja tasakaalukalt toimivat ühiskonda. Kui poliitilised jõud tulevad mängu puhtalt enda territoriaalsete või majanduslike eesmärkide saavutamiseks, on asi hapu. Tekivad konfliktid ja korruptsioon. Näitena tooksin Venemaa ja Ukraina gaasitüli. Mis ta muud on, kui suure Venemaa võimuavaldus saavutamaks kontrolli Lääne gaasitarne üle.

Mis on üldse käitumine? Minu jaoks on käitumine inimese hingest ja vaimus tulenev isikuomadus, mille abil väljendatakse oma tundeid, suhtumist ja sisemuses pulbitsevat energiat. Ma usun, et ühest vastust sellele, milline peaks olema õige käitumine ei ole ja seda sellepärast, et see oleneb olukordadest, mis on alati erinevad ja pakuvad väga mitmekesiseid lahendusi.

Kindlasti on minu jaoks olemas aga mõned kindlad normid, tavad, mida peaks iga indiviid järgima. Siinkohal pean ma silmas kodust kaasa antud õpetusi ning eetilis-moraalseid hoiakud. NT: viisakus, söömiskultuur ja mis minu jaoks kõige tähtsam – oskus hinnata olukordi ning käituda vastavalt. Õige käitumine ei ole minu hinnangul alati võrdne hea käitumisega. Alati ei saa heaga käituda õigesti. Inimene peab olema kindel ja avatud võimalikult paljudele võimalustele, et valida neist välja parim. Tuleb säilitada kaine mõistus ja mõtlemine. Siiski leian ma, et õige käitumine hoomab endas sallivust, mõistmist ning head tulemit. Korrektse käitumise eesmärk ongi ju ometi käituda selliselt, et sa saaksid hiljem selle teo üle rõõmu tunda ning enda üle uhke olla.

Ometi on väga palju faktoreid, mis inimese psüühikat mõjutavad, ja seega ka meie käitumist. Olgu selleks siis tragöödiad, head-halvad emotsioonid või mõjukad inimesed. Nemad kujundavad ning suunavad meie sisemust. Halvad eeskujud sünnitavad halbu kombeid ja head positiivseid.

Tänapäeva maailm on väga laia oma pluralistlikuses . Mis ühe kodaniku jaoks on õige käiumine ei pruugi seda olla teisele. Miks nii? Vastus lihtne – inimeste huvid, eesmärgid, hoiakud ja suhtumised on väga erinevad. Seda võib põhjendada nii erineva kultuuriruumi kui ka religioossete uskumustega. NT:Kui Aasias on täiesti tavaline, et naised on meestele lihtsalt käsutamiseks, vajaduste rahuldamiseks ning laste kasvatamiseks, siis meile – eurooplasele on see aasia meeste poolt täiesti vastuvõetamatu suhtumine. Meie jaoks on see vale käitumine, mida meie traditsioonid ei aktsepteeri.

Ma leian, et õiget käitumist pole olemas. On ainult võimalus käituda õigemine, kui teised seda teevad. Käitumine tuleb meie seest ning igaüks mõistab seda erinevalt ja käitub vastavalt. Tähtis on eristada õiget valest.