Jorma Blog´i

203. Praktikalt

2011-05-20T15:15:00.004+03:00

202.Lexus IS200

2011-05-20T15:14:00.003+03:00

201.munadepühad

2011-05-20T15:12:00.003+03:00

200. MK-IT-2-P-tar lodjal käik

2011-05-20T15:07:00.003+03:00

199.

2010-12-28T23:48:00.001+02:00

198.

2010-12-07T11:28:00.001+02:00

Kinnitamiskood QKNWKXJS

197.Eralas pildistamas

2010-12-03T15:45:00.001+02:00

196.Alam-Pedja kaitsealal jõhvikal

2010-10-06T11:42:00.005+03:00

195.Hulgipostitus

2010-10-04T14:51:00.008+03:00

Kallid uudistajad suvi oli vahepeal ning tegevust ja tööd oli paaaalju, seepärast ka vabandused vähese aktiivsuse osas. Parandan selle tagantjärgi.

194.Piit

2010-05-18T13:37:00.002+03:00

193.

2010-05-16T23:47:00.005+03:00

192.

2010-05-06T14:02:00.002+03:00

191.Me & Myself

2010-04-21T19:19:00.003+03:00

190.Katiga pildistamas

2010-04-21T18:21:00.009+03:00

189.Klõpsukad

2010-04-19T14:42:00.000+03:00

188.Aprill

2010-04-13T22:53:00.007+03:00

187.Bäckkk in äktsion.

2010-03-18T23:49:00.002+02:00

186.Kinnitus

2010-01-20T12:06:00.001+02:00

QKNWKXJS

185.Lohusuus pildistamas.

2010-01-17T18:36:00.003+02:00

184.Talvel Tartus pildistamas.

2010-01-16T17:37:00.004+02:00

183.2009/10

2010-01-04T19:30:00.002+02:00

182.Minu kauneimad jõulud.2009

2009-12-26T22:11:00.005+02:00

Aasta on/oli 2009 ning käimas selle viimane kuu. Ajavahemikul 23-25 veetsin ma oma senise elu ühed ilusamad jõulupäevad, kuid kindlasti mitte viimased ja kõige ilusamad. Mõistsin, et kaunimad ja soojemad jõulud on ees ning ootavad pidamist. Aitäh Mu Nöps. OMMS

181.

2009-12-19T19:08:00.002+02:00

Parimad ja kõige kalleimaid tuleb hoida:)!

180.Taust

2009-12-16T19:37:00.003+02:00

Mu inspiratsiooniallikas.

179. Miks kohus mitte omakohus?

2009-12-16T00:50:00.004+02:00

Miks kohus, mitte omakohus?

Oletame, et ma olen poes ja ostan süüa. Ühel hetkel haarab aga keegi mu rahakoti ja

jookseb sellega minema. Mida ma peaksin tegema, et tegutseksin õiglaselt? Näen, et olen

vargast tugevam ja suudaksin talle järgi jõuda ja talle kere peale anda. Samas on mul ka

taskus mobiiltelefon, millega saaksin politseisse helistada. Kas peaksin rakendama omakohut

või pöörduma kohtu poole?

On üldlevinud arusaam, et õiguseks peetakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi

jaoks kohustuslike käitumisreeglite, seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad

selleks kehtestatud mõjutusvahendid – riiklik sund, karistused jne. See tähendab seda, et

oma elutegevusega pean täitma seadusi ja reegleid. Kui mina pean seadusi täitma, siis on

mul õigus seda ka teistelt oodata. Seega, kui austada omandit ja minult rahakott ära varastatakse,

siis tuleks ka süüdlane vastutusele võtta.

Sellistes kohutmõistvates olukordades ei ole aga ühte kindlat lahendit. Sellel on mitmeid

põhjuseid. Esiteks süüdlast karistades tehakse talle omakorda kahju ja see kahju

võib olla suurem kui õiglane. Näiteks inimesel, kes varastab minult rahakoti, võib olla

kodus nälgiv laps. Seega vargal on hea põhjus. Kui kohtunik käsib rahakoti tagastada ja

määrab veel lisaks rahatrahvi, siis sellisel juhul on süüdlane ise kannataja rollis. Karistus

on muidugi ka hoiatuseks, kuid suure karistusega tehtav ülekohus ei ole kõigile sama. On

kaks täiesti erinevat asja, kui rahakoti varastab inimene, kes lihtsalt tahab proovida kas

saab sellega hakkama, või rahakoti varastab näiteks nälgivate laste isa. Teiseks on kohtumõistmine

alati kompromiss kahe poole vahel. Kohtunik peab otsustama nii, et lahendus

oleks mõlemale poolele võrdselt õiglane. See, mis on õige aga ühel juhtumil, ei pruugi

seda olla teisel korral. Seega ei ole minu arvates ühte ja “õiget“ kohtumõistmise viisi.

Kui ei ole aga ühte kindlat õigusemõistmise viisi, siis ei pruugi olla ka ühte ainuõiget

kohtumõistjat. Seega võiksid ka inimesed ise olla minu arvates kohtumõistjad.

Näiteks, kui keegi väikeses külakogukonnas petab kelleltki välja kotitäie kartuleid,

siis inimesed lahendavad selle olukorra ise ära, mitte ei pöördu riigivõimu poole. Näiteks

võidakse seda varast vältima hakata või teda ei usaldata enam. Sellega tekitatakse vargale

süütunne ja karistatakse teda kaudselt. Samas võib omakohus olla ka karmim: kartulikoti

õige omanik võtab jõuga näiteks kaks kotti tagasi. Omakohtu puhul on seega kannatanu

ise kohtumõistja.

Meie ühiskonnas seavad õiguse jalule kohtunikud ja korrakaitsjad. Kui keegi varastab

turul suhkrukoti, siis helistatakse tavaliselt politseisse. Politseinik püüab kinni süüdlase

ja kohtunik määrab talle vastava seaduse alusel karistuse.

Suures ühiskonnas ei olnud tõenäoliselt suhkrukoti omanik, suhkrukoti varastaja,

politseinik ja kohtunik kunagi kohtunud. Pärast juhtumi lahendamist lähevad kõik oma

teed (välja arvatud süüdlane, kes läheb võib-olla vangi). Asjaosalised on täiesti anonüümsed.

Väikeses kogukonnas aga kõik tunnevad kõiki ja varast hoiab tagasi juba see teadmine,

et kuritööga ta rikub suhted teistega.

Kuna kohtumõistmine toimub nii suurtes kui väikestes ühiskondades ja eelnevalt

selgus, et kohtumõistmisel ei ole ühtset ja õiget viisi, siis võib vaadelda kohut ja omakohut

mõnes mõttes võrdsetena. Ja kui neid võib võrdsetena vaadelda, siis oleks vaja põhjendada

seda, miks kohus on etem, kui omakohus. Kas me ei võiks sellisel juhul ära kaotada

korrakaitsjad ja kohtunikud ning sellega suure summa raha kokku hoida, lootes, et

omakohus tagab korra ühiskonnas?

Minu arvates tuleks eelistada ikkagi kohut ja mitte omakohut ning seda mitmetel

põhjustel.

Esiteks kirjeldasin omakohut väikeses kogukonnas ja mitte suures ühiskonnas. Ma

eelistaksin ka väikeses ühiskonnas korrakaitsjaid omakohtule, kuna nende tegevus on

reeglipärane ja seadustega ette määratud. Suurde ühiskonda aga omakohus kindlasti

minu arvates ei sobiks, kuna inimestevahelised suhted on anonüümsed ja inimesed ei

hooli eriti nende säilitamisest. Näiteks suures ühiskonnas ei kannaks varas elu lõpuni

märki oma tegudest, ta võis küll saada omakohtu poolt karistatud, kuid ta võib julgelt

edasi tegutseda anonüümsena. Riikliku kohtusüsteemi puhul jääks tema tegudest aga

märge elu lõpuni näiteks politseiregistrisse. Suures ühiskonnas ei pruugi omakohus aga

üldse töötada, sest ei ole ühte kindlat organit, kelle poole pöörduda oma murega, tuleb

loota ainult sellele, et “omad“ asjad ära lahendavad.

Teiseks elame ikkagi õigusriigis, kus seadused kehtivad kõigile. Nagu ütleb põhiseaduse

§ 9, kehtivad kõigi õigused, vabadused ja kohustused kõigile Eestis viibivatele isikutele.

Seega peame Eesti elades alluma Eesti seadustele. Kui ma ei ole nõus neid seadusi

täitma, siis ei peaks ma Eestis üldse olema. Näiteks ma võin nõustuda üldse mõne teise

riigi seadustega ja sinna elama minna või kui mind häirib mingi konkreetne Eesti seadus,

siis ma võin teha ettepaneku selle parandamiseks. Kehtivad seadused ise on aga ikkagi

täitmiseks.

Kolmandaks viiks omakohtu järjepidev kasutamine minu arvates täieliku kaoseni,

kus kõik üritaksid kõigile kätte maksta igasuguste asjade eest, isegi kui neid pole tegelikult

sooritatud. Mulle tundub, et kõik inimesed ei ole piisavalt targad, et suudaksid ise

olla õigusemõistjad. Võib-olla tulevikus inimkond jõuab tõesti sellisele tasemele, kus igaüks

meist võib olla õiglaste otsuste vastuvõtja ning korrakaitse ja kohtunike kui selliste

järele vajadus puudub. Meie praeguses maailmas aga on see vajadus kindlasti olemas.

Seega tuleks minu arvamust mööda eelistada kindlasti kohut omakohtule. Viimasele

ei tasu aga lootma jääda juba sellepärast, et see meie ühiskonnas lihtsalt ei tööta. Ning

kui mult poes varastatakse rahakott, siis võtan taskust telefoni ja helistan 110.

http://www.riigikohus.ee/vfs/750/kogumik_knnitamiseks.pdf

178.Riias

2009-12-10T21:37:00.003+02:00

177.relax

2009-10-24T17:36:00.001+03:00

176.Soolakas

2009-10-19T21:15:00.001+03:00

175.

2009-10-04T22:25:00.003+03:00

174.Jorma kokakunsti algus.

2009-09-27T10:23:00.001+03:00

173.

2009-09-13T00:40:00.003+03:00

172. Tee algus.

2009-09-03T17:35:00.003+03:00

171.Tõrš

2009-07-30T00:00:00.005+03:00

170. Tartu Hansapäevad

2009-07-22T18:38:00.002+03:00

169.Suvi alaku!

2009-06-04T17:28:00.005+03:00

168.Palamusel.

2009-05-15T13:15:00.001+03:00

167.Head püha.

2009-05-01T18:36:00.001+03:00

166.Life is full of surprises!ˇˇ

2009-05-01T18:29:00.003+03:00

165,Varajane pildistamine.

2009-04-11T18:34:00.007+03:00

Kell oli 4:35 - jah, just siis, kui ma näen kuus ainus kord und, heliseb see pagana telefon. Oi ma olin närvis- ilus uni tõotas tulla või siiski mitte? Ah ei tea. Ühe sõnaga olemine oli päris unine ja silmad "liiva" täis. Egas muud, kui kohvi sisse ja siks pöördesse ning Mustvee poole. Lühidalt - Agnes ja Regina peal=Sääritsale. Neeme jõudis täitsa õigel ajal ka kohale ning peletasime armatsevad/romantitsevad/pohmas bemmivennad minema. Aeg oli asuda pildistama päikest!

164. Kevadet otsimas

2009-04-05T17:20:00.002+03:00

163. 2,aprill koolis.

2009-04-02T19:56:00.005+03:00

Elu tegelikest ja näilistest väärtustest

2009-04-02T15:53:00.001+03:00

Elu pakub inimestele palju tundmatuid müstifikatsioone ning nähtusi, mida inimmõistus kahjuks või ka õnneks veel terviklikult mõista ei suuda. Üheks selliseks on väärtus käsikäes väärtushinnanguga. Elu on väärtus, ilma milleta ei saaks tänapäeva maailm eksisteerida, toimida. Kas tähtsaimad on hingelised, vaimsed tõekspidamised või materiaalsed ning teostust vajavad eelistused?

On selge, et 21. sajandi üheks mõjukaimaks väärtuseks on raha ja sellest tulenev võim. Just raha on vahend, mille abil inimesed loodavad parandada oma materiaal-sotsiaalset positsiooni ühiskonnas ning selle abil heita kõrval kõik negatiivne, mis nende ümber igapäevaselt toimub. Raha on väärtus, millega saab osta tänapäeva maailmas näiliselt väärtuslikke tõekspidamisi:välimust, autot, maja, võimu.

Just need neli, väliselt väga tähtsat kriteeriumi, pimestavad inimesi. Uhked majad, kallid autod ning kena, võimuahne inimene nende omanikuna on muutunud nüüdisajastu “popiidoliks”. Nende tegemisi jälgib ajakirjandus ning kajastab meedia. Igapäevaelus on paljud meist tänaval kadedusega imetlenud hinnalisi sõiduautosid ja kauni välimusega kodanikke, kuid sisemisele ilule on mõelnud vast vähesed.

On tore, kui inimesed oskavad elada õnnelikult ning materiaalne kindlustatus seda neile pakub, siiski peab säilima aga väärtus– mõistus, mis teadlikult hoiab inimesi ohjes. Nende ohjade rakkes oleks inimlikkus ja mahasurutud egoism, mida raha tihtipeale pahena sünnitab.

Kui teaduse areng on endaga kaasa toonud lisaks teistele teadusvaldkondadele ka arstiteaduse arengu, siis aina enam on inimesi, kes pole oma välimusega rahul ja julgevad seda muuta läbi iluoperatsioonide. Kas siin on väärtuseks tegelik hea enesetunne, sobimaks ühtsesse kultuuriruumi või näiline uhkustamine millegi tehisliku ja ebapraktilisega? Inimene, kes mõistab oma sisemist ilu, ei pea kunagi pingutama välise ilu nimel ja see on elu üks tegelikke väärtusi.

Raha kui mingi materiaalsete väärtuste siduja, moodustab tervikuna võimu, mis mõjub inimestele nagu oopium. Kord võimu manustades on sellest raske loobuda. Nii nagu igal meelemürgil on omad vastunäidustused ja -reaktsioonids on seda ka võimul. Suur võimuiha kahjustab ajapikku inimeste südametunnistusi, perekondlikke väärtusi, tolerantsust kaaskodanike vastu ning muudab nad võimu nimel elavateks robotiteks. Sageli ei tähenda raha omamine võimu kõigi oma lähedaste, teiste indiviidide üle. Raamatus “Isa Goriot”, oli Goriotil vana mehena raha, kuid puudus võim oma perekonna – tütarde üle. Ta nägi lahendusena “osta” hoolt ja armastust tütardelt raha eest. Kui isa oli aga majanduslikult laostunud, mõistis ta, et kogu see aeg on elanud valede tõekspidamiste kujutelmas – raha ei taga armastust.

Elu tegelikud väärtused on näiliste vastandid – inimsilmale tihtipeale nähtmatud kullafondid. Need väärtused on surutud tahaplaanile ja küllap sellepärast ongi neid esmapilgul väga raske üles leida ning arvesse võtta. Armastus perekonna, sõprade ja lähedaste vastu on kõigile väga igapäevane, iseenesest mõistetav, kuid tõelise väärtusena ei oska me neid koheselt seostada. Seos tekib tavaliselt kas mingi hea või halva emotsiooni tagajärjel, mitte aga pidevalt seda endale teadvustades. Samamoodi on ka hariduse ning tolerantse iseloomuga. Jah´, me teame, et haridus on vajalik edasisiseks eluks, kuid mis eesmärgil? Raha?

Haridus ja haritus on väärtused, mille eesmärkideks on olnud sajandeid inimese enesearendamine ning loovuse suurendamine. Haritus - väärtus, mis on abiks ja tarkuseks iga elujuhtumi lahendamisel. See on vaimneväärtus, mida ei saa keegi meilt ära võtta, erinevalt rahast ning võimust. Haridus avardab inimeste silmaringi ning loob väga hea aluse mõistmaks elu tegelikke eesmärke koos üldise intelligentsuse kasvuga.

Üheks kõige suuremaks ja minu jaoks olulisimaks reaalseks väärtuseks elus on armastus – armastus austada, mõista, toetada. Kui kõik muu elus on kadunud ja viimnegi lootuskiir kustunud, siis on armastus see motivaator, mis sunnib valgust otsima ning aitab inimesed taas jalule. Olles hooliv ja toetav oma lähedaste ja üldse kaasinimeste vastu, avastame peagi, et ka meid on märgatud. Meie tegemisi pannakse tähele, arvestatakse ning hinnatakse inimestena. Kui puudub armastus, ei eksisteeri väärtusi ning elu täisväärtusliku tervikuna. Nagu ütleb tuntud Hiina vanasõna: “Parem üldse mitte olla, kui olla mitte keegi.”

Igal mündil on kaks poolt. Elades väga materiaalses ning küllaltki agnostilises maailmas, on raske mõista ühe või teise väärtuse suurust. Inimeste väärtushinnangud on erinevad ning tähtis on leida mõlema väärtussuhte juures stabiilne tasakaal. Inimsuhted, haridus ja armastus peavad siiski domineerima võimu ja raha üle, sest viimastest pimestunud inimesed ei ela oma elu täisväärtuslikult.

163.Rohelainel

2009-03-31T22:21:00.002+03:00

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva maailmas?

2009-03-31T19:42:00.001+03:00

Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab indiviidide käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse. Inimene on aga kõige selle ümbritseva maine liider-autoriteet, kelle iseloomust ning hoiakutest sõltub ja on sõltunud läbi aegade väga tähtsad protsessid ühiskonna arengu ja säilimise suunas.

Tänapäeva maailmas on sallivuse roll suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel. Tänavapildis ja meedias pole enam tabu kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid indiviide, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid.

Sallivust annab jaotada mitut moodi – tõrjutus või hoopiski rahvuslik “meie”-tunne. Meile, eestlastele, on neist esimene jaotus väga hästi tuntud 1990.ndate algusest. Eesti rahvuslikud suhted olid eelkõige vene soost kodanikega peale taasiseseisvumisaega väga konfliktsed ning seda tänini - puudub sallivus kahe iseseisva riigi liidrite ja juhtide vahel, mis on kujunenud selliseks aegade jooksul. Põhjuseks on minu hinnangul ajaloolised, mille tekitajateks on olnud inimeste suhtes sallimatud diktaatorid ja suurjuhid – alustades Stalinist ja lõpetades Venemaa praeguse presidendi Dimitri Medvedjeviga.

Paljud meist teavad, kui tähtis ja tugev on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne – teadmine, et sa oled üks väike “mutrike” suures masinas, mis tervikuna suudab korda saata suuri tegusid. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teiste riikide kommete, traditsioonide, eripärade ning puudustega, ei saa nimetada end sallivateks. Selle heaks näiteks on jätkuv ja pidev sõda Gaza tsoonis, kus palestiinlased ja iisraellased on üle poole sajandi sõdinud religiooni ja usu nimel, mis kinnitab justkui viimaste õigust Palestiinale. Sallimatus sünnitab tänapäeva ühiskonnas sõjakoldeid ning lagundab kogu inimkonna ühisvara – rahu.

Sallivus eeldab, et ollakse informeeritud teistest rahvustest, on isiklikud suhtlemiskogemused, osatakse prognoosida teise poole käitumist, osatakse kaasa tunda. Ja mis kõige tähtsam - suudetakse nende punktide põhjal jõuda positiivsetele, rahumeelsetele tulemustele, sest vastasel korral võib ühiskond lõpetada mässude ja sõdade komorras.

Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on võimalikult inimlikud inimsuhted, mis rajanevad eelkõige üksteisemõistmisel ja sallivusel. Iga inimese, riigi, maa jaoks on äärmiselt oluline säilitada identiteet ja omapära, sest pluralistlik tänapäev killustab seda läbi erinevate usuvoolude, seksuaalsuse ning kultuuri. Olles nende kõigi vastu tolerantne, võime olla kindlad, et samamoodi ollakse ka meiega.

165. Mõtisklused Eestist ja majandusest.

2009-02-07T22:44:00.002+02:00

Väga palju räägitakse sellest, kui vana ja tugev on Eesti side Euroopa kultuuriga ja kas Eesti riik on euroopalik või mitte, aga majanduses samal ajal pole ühinemine lääne turuga veel siiski päriselt saavutatud.
Me elame integreeruvas maailmas ja on loomulik, et riigid teevad omavahel koostööd nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Eestis on ajaloo jooksul olnud põhiline majanduslik tegevus teiste Baltiriikidega ja Venemaaga. Täna, kui me oleme Euroopa Liidu ja Nato liikmesriigid, on meie piirid veelgi avardunud. Suur integreerumine on taganud paljudele eesti ettevõtetele minu hinnangul ka integreerumise rahvusvahelistesse firmadesse. See omakorda suurendab konkurentsi kodumaal ja loob soodsaid arengupinnaseid tulevikuks. Seda eelkõige läbi tööjõu kasvu ning konkurentsi .
Majandus on poliitikaga seotud sama tihedalt, kui auto on seda rehvidega - ilma rehvideta auto lihtsalt ei toimi ega käitu soovitult. Tähtis on aga, et rehvid oleksid korrektsed ja võimalikult uued. Nii on minu arvates ka majanduses. Majandus ei suuda funktsioneerida terviklikult iseseisvana, ilma et poliitilised jõud ja tallermaad teda ei mõjutaks. Just poliitika on see, mis suunab majandust ja määrab vajaduse ning nõudluse erinevatele majandusharudele. Samas ei tohi poliitika ületada majanduse põhiprintsiipe, vähemalt minu veendumuste järgi. Selleks oleks rahva ja riigi heaolu teenimine. Lõppude lõpuks on majandust vaja selleks, et arendada võimalikult hästi ja tasakaalukalt toimivat ühiskonda. Kui poliitilised jõud tulevad mängu puhtalt enda territoriaalsete või majanduslike eesmärkide saavutamiseks, on asi hapu. Tekivad konfliktid ja korruptsioon. Näitena tooksin Venemaa ja Ukraina gaasitüli. Mis ta muud on, kui suure Venemaa võimuavaldus saavutamaks kontrolli Lääne gaasitarne üle.

164.Milline on õige käitumine?

2009-02-06T16:01:00.001+02:00

Milline on õige käitumine?

Mis on üldse käitumine? Minu jaoks on käitumine inimese hingest ja vaimus tulenev isikuomadus, mille abil väljendatakse oma tundeid, suhtumist ja sisemuses pulbitsevat energiat. Ma usun, et ühest vastust sellele, milline peaks olema õige käitumine ei ole ja seda sellepärast, et see oleneb olukordadest, mis on alati erinevad ja pakuvad väga mitmekesiseid lahendusi.

Kindlasti on minu jaoks olemas aga mõned kindlad normid, tavad, mida peaks iga indiviid järgima. Siinkohal pean ma silmas kodust kaasa antud õpetusi ning eetilis-moraalseid hoiakud. NT: viisakus, söömiskultuur ja mis minu jaoks kõige tähtsam – oskus hinnata olukordi ning käituda vastavalt. Õige käitumine ei ole minu hinnangul alati võrdne hea käitumisega. Alati ei saa heaga käituda õigesti. Inimene peab olema kindel ja avatud võimalikult paljudele võimalustele, et valida neist välja parim. Tuleb säilitada kaine mõistus ja mõtlemine. Siiski leian ma, et õige käitumine hoomab endas sallivust, mõistmist ning head tulemit. Korrektse käitumise eesmärk ongi ju ometi käituda selliselt, et sa saaksid hiljem selle teo üle rõõmu tunda ning enda üle uhke olla.

Ometi on väga palju faktoreid, mis inimese psüühikat mõjutavad, ja seega ka meie käitumist. Olgu selleks siis tragöödiad, head-halvad emotsioonid või mõjukad inimesed. Nemad kujundavad ning suunavad meie sisemust. Halvad eeskujud sünnitavad halbu kombeid ja head positiivseid.

Tänapäeva maailm on väga laia oma pluralistlikuses . Mis ühe kodaniku jaoks on õige käiumine ei pruugi seda olla teisele. Miks nii? Vastus lihtne – inimeste huvid, eesmärgid, hoiakud ja suhtumised on väga erinevad. Seda võib põhjendada nii erineva kultuuriruumi kui ka religioossete uskumustega. NT:Kui Aasias on täiesti tavaline, et naised on meestele lihtsalt käsutamiseks, vajaduste rahuldamiseks ning laste kasvatamiseks, siis meile – eurooplasele on see aasia meeste poolt täiesti vastuvõetamatu suhtumine. Meie jaoks on see vale käitumine, mida meie traditsioonid ei aktsepteeri.

Ma leian, et õiget käitumist pole olemas. On ainult võimalus käituda õigemine, kui teised seda teevad. Käitumine tuleb meie seest ning igaüks mõistab seda erinevalt ja käitub vastavalt. Tähtis on eristada õiget valest.

163.Ütle.

2009-02-06T15:57:00.000+02:00

Ütle

/T. Urb ; sõn.: A. Alliksaar, T. Urb/
Vennad Urbid

Ütle kas süda ei ole siis meri täis tunnete uppuvaid laevu
kas ei ole ta põld, kuhu rõõmude teri külvame lõigates vaevu.
Tärkas lilli seal, kuhu Su pisaraid nõrgus,
tuul julgustav juukseid Sul silus
kaardub öö kohal tähtede helendav kõrgus.
Elada siiski on ilus.

Ütle kas hing ei ole siis tuul, mida täis on me laevade puri.
Selles tuules Su laev lendab kiirelt kui luul
lahkus hing - tuul Su purjedes suri.
Lendab tähti me ümber, igal oma on jutt, öösel ilmade kõlab koraal.
Kuni hetkis on ulma, unusta rutt.
Proovi elada enne siin maal.

Ütle kas elu ei ole siis laev
Sinu enese südame meres.
Leida õiget seal suunda, kas pole see vaev
kui teemärgid pole Sul veres.
Mängid pilli ja laulad kui ühelpool ööd torm ootab ja teiselpool kallas.
Veini peent jood ja küpsiseid magusaid sööd
kui Su laev vettib hoovuste vallas.

162.Rasmus

2009-02-01T14:36:00.003+02:00

161."Vähe on asju, mis kaua tähtsaks jäävad" E.M.Remarque

2009-02-01T13:10:00.003+02:00

“

Elu on seatud kord nii, et kõik meie tegemised kulgevad meile endile hetk enne teostust teadmatuses. Selle hetke sisse mahuvad suured mõtted ja arutlused kuidas käituda ning milliseid valikuid teha. Iga hetk on kindlasti eriline, sest korduvaid olukordi minu silmis ei eksisteeri, nii nagu ei ole olemas ka identset lillekübarat.

Tihti ei mõelda, mis võib olla su enda tegude tagajärg ning kui palju see muudab sinu ja teiste kodanike olemust ja suhtumist enesesse. Ei mõelda ka sellele, millist mõju avaldavad teised inimesed, kellega kokku puutume. Silmad avatakse alles mingi negatiivse või positiivse tagajärje peale. On ju juba aegade algusest peale inimestele teada kaks poolust – kurjus ja headus. Minu seisukoht on, et headus peaks ja kindlasti ka kaalubki kurjuse üle. Fakt on aga see, et nende vahepeale jääv on nii-öelda argielu, milles leidub mõlemat.

Argielu hoomab endas tundeid ja protsesse, millega oleme tänapäeval pidevalt seotud ja harjunud – õppimine, armastus, töö, perekond. Alati ei pruugi inimesed neid tegevusi ühiselt mõista ja väärtustada, sest väärtushinnangud on igal indiviidil väga erinevad. Ometi usun ma, et teatud hetked on rohkem üldisemad ja seotud suurema kogukonnaga. Ma mõtlen armastust. See sama võimas hingepsühhiaater, kes ravib kõik sisemised haavad su ning annab elule ja igale uuele päevale oma erilise tähenduse, mõtte. Arvan, et iga inimene, kes on kogenud tõelist esimest armastust ei unusta seda kunagi. Seda sel samal põhjusel, et minu hinnangul peaks see kestma igavesti. Nagu jumalasõnagi ütleb: “Kuniks surm teid lahutab”. Kuidas saab nimetada midagi armastuseks, kui varsti leitakse uus ja nimetatakse teda täpselt sama nime pidi - “armastus”? Minu meelest on see lihtsalt iseenda petmine ja alatus mõlemi suhtes. Sellist tüüpi suhe, kus armastus on tekkinud kord elus, jääb minu uskumise järgi igaveseks ning ei sure kunagi. Kahjuks peab tõdema, et selliseid inimesi on vähe või on nende arusaamad tunnetest ühepoolsed.

Vähem tähtsaks armastuse juures ei ole ka seoses sellega sündinud uued ilmakodanikud. Mis saaks olla veel olulisem sündmus ühe mehe, naise elus, kui pere loomine ja lapse sünd? See ületab kõik negatiivse ja sunnib sind pingutama pisipõnni nimel. Vähemalt nii arvan mina. Kindlasti ei ole maailmas inimest, kes ei mäletaks oma laste sünniaastat. Sellised asjad on ja jäävad meie elu tähtsateks ja loodetavasti ka lahutamatuteks osadeks. Lapse sünd on nagu teine mootor, mille abil saab perekond ja nende vahel olev side uue pöörde - täiusliku, harmoonilise elujõu. Laste positiivset energiat tunnetab meist igaüks, eriti väikeste põngerjate juures. Mina tunnen seda oma ristipoja juures ja kuigi pole ma veel abielus, kujutan ette, et päris oma lapse kasvatamine armastatuga saab olema midagi imelist ja ülitähtsat meie mõlema elus.

Kurb tõde on see, et ükski asi maailmas ei saa kesta igavesti. Niisamuti nagu ei saa seda teha inimesed, emotsioonid, tunded. Kõigel on oma eluiga, millega nad peavad arvestama. Inimestel on väga raske olla silmitsi surmateadetega ja veel raskem kaotada mõnda oma lähedast, sest just sellistel rasketel hetkedel väärtustatakse inimest terviklikult. Ma tunnen, et tihti muutuvad paljud kaunid ja soojad asjad, inimesed tähtsaks just peale nende kaudumist – eluea lõppu. Ma ei väida, et nad ei oleks seda olnud ka oma eluajal, aga siis avaneb sinu peas justkui kolmas silm, mille abil sa oskad mõista ja väärtustada isiksusi, hetki, olukordi ja ettevõtmisi, mis esmapilgul nägematuks jäid. Mina olen sellest aru saanud peale oma vanaisa surma. Kuigi vanaisa oli mulle isa eest ja minu suurim sõber, ei osanud ma väikse poisina näha paljusid asju tema juures ning küsida praegu mulle väga tähtsaid küsimusi tema kohta. Vanaisa oli minu eeskuju ja on seda siiani. Temalt sain ma esimesed õpetussõnad, kuidas suhtuda naisterahvastesse ja neid sügavalt austada ning vajadusel kaitsta ja aidata. Minu jaoks jääb ta mulle tähtsaks selle päevani, kuniks on lõppenud ka minu elutee.

Iga inimese elu on omanäoline ja sündmusterohke. See, mis kellelegi on tähtis, tuleb igaühel ise üles leida. Tuleb osata olulisi hetki ja inimesi väärtustada, et oleks millele või kellele raskustes toetuda.

160.Talv

2009-01-24T19:47:00.002+02:00

Lumised pildid, mis on saadud kõige ilusamatelt päevadelt selle aasta jooksul.

159.Rikkuse ja vaesuse tähendus inimese elus.

2009-01-18T14:29:00.001+02:00

Rikkusest ja vaesusest on räägitud juba sajandeid, kuid ometi ei saa anda neile ühtset tähendust. Iga inimese jaoks on rikkuse ja vaesuse mõiste väga erineva tähendusega ja see tuleneb erinevatest väärtushinnangutest. Ometi mõeldakse rikkuse juures rahulolule ja kui on tegemist vaesusega, siis seostub sellega automaatselt midagi tõrjutavat ning negatiivset. Mina usun, et igas halvas on midagi, mis sünnitab head.

Inimene ei saa valida, kellena kus ta sünnib. Inimloom peab leppima oma päritolu, geenide, rikkuse ja vaesusega. Just perekonnal on minu meelest väga suur roll uue inimese kujundamisel - inimlaps, kes on sündinud jõukasse keskkonda, kus on lapsepõlvest alates elatud raha ning võimu keskel, ei oska hinnata vaimseid väärtusi. Tihti jäetakse kõrvale lähedaste armastus, hoolimine ja uhkus saavutuste üle, mis ei ole seotud rahaga . Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi – raha. Raha on minu jaoks kõigest paber ning tarbeese, mille abil saame osta toitu ja muud eluks vajalikku. Paber, mis pimestab inimesi seestpoolt ja ei lase näha neil teiste inimeste vaimseid rikkuseid.

Kindlasti ei tähenda rikkus aga kõigi jaoks ainult materiaalseid mammonaid. Iga indiviidi arusaam rikkusest on erinev ja minu arvates tuleneb see meie vaadetest, hobidest ning elukogemusest. Inimene on minu hinnangul rikas just siis, kui ta on saavutanud midagi, millest ta on unistanud või tunneb,et on eluga rahul.

Minu jaoks on rikkus võrdeline armastusega. Kes saaks olla veel rikkam kui armastav inimene, kelle tunnetele vastatakse? See jõud ja emotsioon ületab kõik negatiivsed tunded ja materiaalsed mured meie ümber ning annab mõista, et just sind on õnnistatud rikkusega – olla armastatud. Seda armastust võib pakkuda perekond, sõbrad, keegi väga lähedane inimene aga ka su oma lemmikloom. Kindlasti pakuvad armastust veel väga paljud suuremad ja väiksemad asjad, hetked, väärtused, aga kõik see on iga inimese enda teada.

Ma usun, et vaesuse ja rikkuse vahele võib julgelt tõmmata võrdusmärgi. Inimene, kes on vaene materiaalselt, on kindlasti palju rikkam elukogemuse ja südamlikkuse poolest kui jõukas portfelli kandja. Ma arvan, et vaesus sünnitab vaimurikkust. Toogem näiteks Oprah Winfrey, kes sündis puruvaese üksikema tütrena ja pidi aastaid kannatama teiste laste pilkeid oma kehva materiaalse seisu üle. Täna on ta aga üks tuntumaid ja mõjuvõimsamaid staare maailmas. Selle naise jaoks ei ole tähtis materiaalne rikkus, vaid heaolu ning sallivus. Ainuüksi 2008.aastal kulutas ta heategevusele ja tervishoiule ~50 miljonit dollarit. Ka rikas inimene võib minu jaoks olla vaene ja seda läbi erinevate isikuomaduste. Ma ei saa nimetada rikkaks sellist inimest, kes on rikas ainult raha poolest, aga kellega ei ole millestki rääkida või kelle maailmavaated on pinnapealsed. Tema rikkus on ainult paber, mitte aga mõistus ja avatud silmaring.

Elu filosoofiaid on palju ja igaüks neist on ainulaadne. Minu filosoofia ütleb mulle, et iga mees-naine, kes oskab võtta teele ette heidetud raskusi kergelt ja leiab neist midagi positiivset, on rikas, sest ta võib elada rahulikult. Inimesed peaksid tegema endale rikkuse ja vaesuse mõisted selgeks juba nende eos, enne veel, kui midagi üldse tärgata võib. Liiga hilja oma väärtushinnanguid ja unelmaid mõistes, võib muuta elu tõeliselt vaeseks. Raamatus “Isa Goriot”, oli härra Goriotil pealtnäha kõik olemas - rikkus ja tütred. Ometi mõistis ta liiga hilja, et tema ainus varandus on ja oleks pidanud juba varem olema perekond ning tütred. Paraku oli siis selleks aga hilja, sest tütred himustasid ainult isa raha ja ootasid tema surma. Vaene mees ise oli valmis maha müüma aga kogu oma vara, et pakkuda tütardele võimalikult ilusat elu. Selle tulemusena suri ta aga vaesemana kui kunagi varem.

Rikkus on kompentsatsioon, mille abil ületada vaesust. Igaüks meist peab leidma rikkuse, mille abil edasi pürgida ja muuta oma elu väärikaks ning armastavaks. Kas teha seda läbi materiaalsuse või emotsioonide, see jääb igaühe enda otsustada. Vaesus on aga elu pakutav rikkus, mis toob meid kõrgelt pilve pealt alati tagasi reaalsusesse.

Aitäh:)

158.Sweden.

2009-01-15T18:48:00.001+02:00

157. Ma olen tagasi. Muulil ja koolis.09.

2009-01-08T22:00:00.004+02:00

Hei sõbrad!
Olen siis tagasi oma piltidega. Jutt lühike. Nagu te kõik märkate "Jorma fotoblogi" on viimasel ajal muutunud aina enam jutublogiks, mille üle on mul tegelikult siiralt hea meel. Kuradi hea on lihtsalt emotsioonide ja tunnete kiuste lihtsalt kirjutada vabalt ja seda, mida tuul pähe toob.
Siiski, siiski!!! Tunnistan- kaamera kogus pikalt kapi peal tolmu ja mingit isu ei olnud seda sealt ka välja võtta. Õnneks on talv uuel aastal väga kena ja mõtlesin praktiseerida ala. vägisi pildistamise meetodit, et äkki tuleb ka loomulik ind tagasi- i hope!
Olge terved . PS: kõik mis tuleb, peab tulema olgugi, et see võib vahest olla halb= annab alust paremale.

Kuu ja hõljuk.

Jäljed lumel.

Kivi/müüri/muul.

Hubane ja soe klassiruum.

Triibumummu.

156.Tänapäeva maailma hirmud

2009-01-03T18:15:00.002+02:00

Mis on see, mis tekitab inimestes hirmu? Ma olen kindel, et iga inimese hirmud on väga erinevad nagu ka meie kõigi mõttemaailm ja vaated. Ometi on hirme, mis puudutavad meid kõiki ja tekitavad meis kõhedust ning õõva. Minu arvates on selleks hirmuks ELU, mis kaasab endasse erilisi vorme: perekond, tervis ja rahu. Just need samad väärtused peaks olema igale väärikale inimesele kallim kõigist materiaalsetest väärtustest ning ihadest. Kui miski või keegi aga üritab neid vorme ära kasutada, likvideerida, ohustada. siis on ka iga tugevaim isiksus vaimselt murtud.

Me kõik teame või vähemalt oleme kuulnud ütlust, et loodusjõud on maailma ja minu silmis ka kogu elu kõige võimsamad jõud. Tee mis tahad, aga nende jõudude vastu ei saa mitte ükski masin ega ammugi inimene. Üha enam on aktuaalsemaks muutunud temaatikad globaalse soojenemise ning kliimamuutuste üle. Paraku on see minu nägemist mööda hetkel lihtsalt üks lootusetu üritus ning debatt - me kõik teame, et loodus koos oma võimuga meie ümber muutub ja seda negatiivses mõttes. Samuti on meile kõigile kallid kodud ja pereliikmed, millest ja kellest me keegi ei taha kindlasti ilma jääda. Kuid ometi ei võta me selles suhtes mitte midagi ette. Vähe sellest, et meie enda riiki on viimastel aastatel tabanud suured üleujutused Pärnus, Jõhvis, tormituuled Ida- ja Lääne-Eestis ning äkktuisud talvel, see ei pane meid piisavalt mõtlema. Ka suured katastroofid maailmas, mis on nõudnud tuhandeid inimelusid ning lõhkunud meie ühiskonna väärtusi ja perekondasid ei pane meid mõtlema. Juba väiksest peale õpetatakse lastele, et prügi ei tohi maha visata ja et aerosoolid on ohtlikud ning tekitavad kasvuhoonegaase mille tagajärjel võivad jääliustikud sulama hakata. Minul tekib küsimus. Milleks? Kas keegi jätab sellepärast lõhnaõli kasutamata, kui läheb peole?

Mäletan selgesti, kui mu vanaisa ütles mulle: “ Inimene ei õpi enne oma vigadest, kui on vastu näppe saanud”. Nüüd, kui vead on korda saadetud ja üha uued loodusõnnetused meid ümbritsemas, ei paista aga keegi õppivat. Ja vist on isegi hilja! Minu seisukoht on see, et karavan liigub ikka edasi ja need vähesed mõtlevad inimesed-koerad-las “hauguvad”. Hirm on suur, kui katastroof on ukse taga, aga kui me teda ise vaikselt aerosoolide, heitgaaside jmt. meelitame, ei karda me midagi. Kas pole mitte kerge öelda, et minu eluaja jooksul ei juhtu midagi hullu ning teised minusse ei puutu? Paljude jaoks kahjuks on.

Tänapäeva maailma üheks väga problemaatiliseks valupunktiks on inimmõistus ja seda kogu oma unikaalsuses. Me keegi ei tea, milleks see võib ükskord muutuda. Usun, et paljud on oma elus kohanud inimesi, kelle kohta me lihtsalt mõtleme, et mis küll nende peas toimub? Kahjuks ei oska seda mitte keegi öelda ja kindlasti ka nemad mitte. Sellised inimesed on minu hinnangul aga väga ebastabiilsed ja kergesti mõjutatavad. Kahjuks kohtab selliseid “vaimseid erakuid” eriti rohkesti maakera ühes piirkonnas – Aasias. Tihti peale kutsutakse sealt pärit kuritegelike vaadetega inimesi terroristideks. Jah, neil paljudel on samamoodi oma usk, perekond ja kena elu, kuigi võibolla mitte nii materjaalne ning luksulik nagu meil - eurooplastel, kuid siiski on nad valmis ohverdama oma elud, et hävitada võimalikult palju teiste omasid. Arvatavasti pole maailmas inimest, kes ei teaks või vähemalt ei oleks kuulnud midagi 11.septembri pommiplahvatusest USA kaubanduskeskuse tornidele. Kui veel hiljuti väideti, et selle algatas terrorirühmitus Osama Bin Ladeni eestvedamisel, siis tänaseks on faktid muutunud. On teada, et selle tapatalgu korraldas Ameerika Ühendriik selleks, et alustada sõda Iraagiga naftaväljade võitmiseks. Kui selliseid tegusid viivad läbi riigitasandil haritud inimesed, siis jääb mul ainult imestada inimõistuse ja mõistmatuse üle ning loota, et keegi toob kunagi selgust. Maailma hirmuks ei ole minu silmis mitte nii väga islami usku kodaniku, keda tavaliselt terroristide all mõeldakse, vaid täiesti tavalised inimesed, keda annab mõjutada raha ning võimuga – eliit. Kahjuks on see eliit igas maas ja riigis esindatud.

Kolmas tänapäeva suuri ohte minu jaoks, millest ma tahaksin rääkida, on inimsuhted. Suhted, mis peaksid rajanema vastastikusel mõistmisel, aitamisel ja toetusel. 8.ndal augustil 2008 aastal sai maailmale selgeks, et ei ole olemas igavest rahuaega. Vähemalt sellel sajandil mitte. See oli päev, kui Venemaa ründas Gruusia iseseisvat demokraatlikku vabariiki. Kas sellised naabritevahelised suhted on normaalsed? Kindlasti mitte! Seda kinnitab ka Venemaa peaministri Vladimir Putini suhtumine Gruusia presidenti Mihheil Saakašvilisse, kelle ta lubas üles puua. Kui pidevalt räägitakse meie maailma võimsusest ja tugevusest, siis julgen väita, et just sarnased vihaemotsioonidega inimesed on meie maailmale suureks ohuks. Eriti, kui nad on juhtiva võimu juures, millele käsutuses on tuumapommid.

Maailm ei ole kunagi varem olnud silmitsi nii paljude ohtudega, nagu ta on praegu. Võimatu on süüdistada selles kedagi konkreetset. Süüdi oleme me kõik:poliitikud, riigijuhid, mõrtsukad, vanad ja noored. Igaüks on oma elus teinud kasvõi imepisikese lükke meie tsivilisatsiooni hävingule kaasaaitamiseks, seda siis kas õhku paisatud CO2-e või egoistlike otsuste pärast.

Nii nagu kõik halvad asjad on saanud alguse inimmõistusest, tuleb ka tagajärgede likvideerimist või ennetamist alustada mõistusest.

155. Elu.

2008-12-19T11:47:00.004+02:00

Vaadake oma elu kui kaunist kangast, mis on kootud imeliselt rikkalike värvidega ja peenest niidist.
Tehke plaan, mis on täis saavutamatuid sihtmärke õnnelikuks eluks. Lugege seda plaani iga päev, nii et see saab teie mõttetegevuse püsivaks osaks.
Ja tundke siis.

154.“Ei ole midagi huvitavamat kui inimene.” Anton Hansen Tammsaare

2008-12-06T15:49:00.003+02:00

Meie, inimesed, oleme salapärased, kuid ometi nii lihtsad olevused. Paljude jaoks oleme me pealtnäha ainult igapäevased “esemed” maailmaruumis nagu seda on autod. majad ja loomad. Tänaval kedagi kohates ei mõelda selle inimese kujunemise või arengu põhjuste peale. On see liiga keeruline ja salapärane? Jah, usun küll.

Inimest ei saa võrrelda ühegi teise looma, taime, linnu, eseme või mistahes nähtusega maailmas. Inimene on sama ainulaadne, nagu seda on iga uus lilleõis, loomaliik või taim. Mis eristab meist kõigist teistest meie ümber elavatest eludest? Minu arvates on selleks meie hing. Hing, mis on igal inimesel ainulaadne ning mis teeb meist inimesed. Läbi hingemaailma tunnetame me valu, armastame, vihkame, nutame, naerame ja lepime. Ma ei julge väita, et seda kõike ei tee ka teised elusorganismid, kuid minu jaoks on selge, et inimhing ja inimloomus on midagi täiesti unikaalset.

Inimeste mõttemaailm, mis on minu meelest kõik hinge üks osa ja igal ühel meist on see täiesti omapärane. Ei piisa ainult sellest, et me eksisteerime. Inimlaps mõtleb alati oma olemuse ja tegude üle järele. Paljud meist on esitanud endale küsimusi, millist mõju avaldame me teistele, mille nimel teeme tööd, miks oleme haiged ja milleks on meid loodud. Inimesed elavad minu hinnangul just teadmatuse järgi ja arvatavasti see peabki nii olema – on teada, et kõige suurem teadmine sünnib teadmatusest. Väga raske ja kägistav oleks seda maist elu elada, kui kõik oleks meile ette mängitud. Sellest tulenebki minu arusaam, et iga inimese hing on tema teine süda – vaimne süda, mis pumpab mõtteid, sõnu, tegemisi ja vaateid ajju. Sellest moodustubki minu hinnangul iga indiviidi isiksus ja olemus.

Bhagavadgītā filosoofilises raamatus ütles väepealik Nara:”Meil kõigil tuleb tappa oma himud ja soovid, mitte sellepärast, nagu need kõik oleksid tingimata halvad, vaid sellepärast, et nende mõju tuleb teha tühiseks enne, kui võime astuda kõrgematele tasanditele.”

Siin peitub minu meelest suur tõde. Inimesed püüavad tänapäeval kõigest väest olla rikkad ja tuntud. Meie väärtushinnangud on pidevalt muutunud ja seda negatiivses suunas. Perekond ja ühtekuuluvus on jäänud tahaplaanile ning lihtsalt üheks tühjaks kollaseks märkmepaberiks arvuti monitori ekraanil, mis kunagi tuleb täita. See salapära, mis paneb inimesi hindama inimväärtuste kõrval materiaalseid väärtusi tuleneb kuskilt kaugelt ja sügavalt. Paljud ajavad seda lihtsalt võimu, meedia ja rikkuse kael, kuid mina sellesse ei usu. Miks on vaja elada jõukalt, kui saab elada rahulolus, mis ei aja taga rikkust? Ma leian, et kõik negatiivsed etapid elus tulebki läbida selleks, et mõista ükskord elu tõelist tähendust – vaimset rahulolu. Raha ning võim minu hinnangul sinna ei kuulu. Ometi on isiksusi, kes minuga ei nõustu. See ongi meie, inimeste, eripära ja ainulaadsus - mõtete ja vaadete paljusus.

On huvitav mõelda, kui tähtis on iga inimese jaoks teine inimene. Me kõik oleme tundnud vajadust kellegagi koos olemiseks, rääkimiseks ja lihtsalt hoidmiseks. Suure osa oma eluajast veedamegi just inimeste seltsist,keskel, olgu see siis tööl, kohvikus lõunatades, tänaval liigeldes või koolis õppides. Minu jaoks on selge, et teised inimesed pakuvad tuge ja täiendavad mind seestpoolt millegi erilisega, millele ma ei oska nime anda. Ma olen tundnud, kuidas mõne inimesega koos ühes ruumis olles on niivõrd hea aura ja vaikusetasakaal, mis annab positiivsust ja mõtteid pikemaks ajaks. Üheks näiteks julgen tuua oma eetika õpetaja Eenok Haamri, kes on usklik inimene. Tema tunnis olles valdab mind alati kummaliselt hea tunne, justkui oleks transis. Ja seda sama olen märganud ka teiste peal, sest ühtegi teist nii mõtlikku ja vaikset tundi meie klassis pole. Minu jaoks on fakt, et inimene ei saa olla tervkiklik üksinda, sest muidu muutub ta egotsentriliseks ja üksikuks. Samas on taolisi isiksusi meie ühiskonnas palju. Ka see on huvitav.

Miks on ühed teistest kehvemad ja heidikumad? Miks ei leia nemad enda kõrvale tuge? Miks on nende maailmapilt niivõrd erinev? Usun, et asi algab mõtlemisest ja mõtlemine algab teisest südamest, mida eespool mainisin. Lihtsalt mõni inimene ongi selline ! Ei tohiks kuidagi öelda, et nemad on teistest kehvemad lihtsalt sellepärast, et neid on vähem. Aga võibolla just nemad on paremad, kui ülejäänud hall mass? Arvatavasti jääbki see saladuseks.

Kuigi me kõik tahaksime teada, kust on pärit meie alge, ei saa me seda minu vaadete järgi enne teada, kui oleme muutunud uueks algeks. Inimene ei ole lihtsalt rauast tükk, mida elu pidevalt tahub ja täiendab. Inimene on mõtlev elu, mis mõtleb oma mõtteid vastavalt keskkonnale, milles ta peab elama. See raud ei koosne pelgalt keemilistest ainetest, luust ja nahast. See raud koosneb elust. Inimene on huvitav seni, kuni on olemas teised inimesed, kes teda näevad.

153.Lumemöll.

2008-11-24T19:54:00.003+02:00

Nii käivad sõbrad koolis.

Üks majake.

152.?

2008-11-23T19:58:00.003+02:00

Parem õudne lõpp, kui lõputu õudus.

Kas on ikka nii?
Mis vahet on üldse neil kahel?
Milleks peab olema üldse õudust?
Milleks on lõppu vaja?
Kas selleks, et alustada uut, esmapilgul ilusat algust?
Kuidas alustada algust?
Kas on lootust?
Kes annab lootuse?
Miks võetakse lootus?
Mist tuleb peale õudsat lõppu?
Kas on parem jätta alustamata, et mitte kunagi jõuda koleda lõpuni?
Kas on võimalik jätta alustamata?
Kas kahetsus ja -------- laseb üldse võimaluse jätta alustamata?
Kes esitab küsimuse?
Kes annab vastuse?
Milline on vastus?
Mis määrab vastuse?
Kas vastus on hea või halb?
Mis saab, kui vastus on halb?
Mis saab, kui vastus on "teada"?
Kas kannatada?
Kas oodata?
Kas loota?
Kas unustada-EI!
Kas kõik on aus?
Kas iga lill saab kastetud, kui ta ise on teisi kastnud?

152.Kas vaim juhib keha või keha vaimu?

2008-11-16T16:07:00.001+02:00

Antud küsimusele on väga raske vastata, sest mõlemad on inimeksistentsi juures äärmiselt olulised- kummatagi ei oleks võimalik elada.

Vaim on olnud sajandeid erinevate rituaalide, kommete ja tavade algatajaks ja ka edasiviiaks. On raske kujutada ette keha ilma vaimuta. See oleks nagu juhita auto, mille rooli keegi ei keera ning mis seisab ühe ja sama kohapeal senikaua, kuni keegi ta kasutusele võtab. Ma leian, et inimestega on samamoodi. Sa kas väärtustad oma isiksust ja vaimu ning elad läbi vaimutunnetuse, või oled elus surnu, kelle keha on tühi ning kõle.

Ma usun, et just vaim on millegipärast inimese teine süda, mis pumpab meisse mõtteid, infot ja kõiki muid omadusi, mida tänapäeva meditsiin ei oska seletada. Ma arvan, et just selles seletamatus olluses nimega “vaim” peitub inimkonna ja võibolla ka universumi eksisteerimise ning kooskõla saladus.

Kui küsisite, kas keha saab ka vaimu juhtida, siis ma ise usun, et eriti ei saa – kõik meie tegevused on seotud vaimsete märguannete ning nende realiseerimistega. NT: kui me tahame muuta oma keha endale ja teistele rohkem meeldivamaks, kuna me ise sellega rahul ei ole ja seeläbi oma vaimu tugevdada, kas pole see siis mitte indiviidist keha tegevus, kuivõrd sisemine vaimusünnitis, mille eesmärke täitab keha?

Ma olen arvamusel, et keha on vaimu tööriist, millega viia täide mõtte- ja hingemaailma eesmärke.

151.Pildistamas üle pika aja.

2008-11-09T18:15:00.001+02:00

Nagu saatuse pööre, tuli täna isu pilti teha. Olen napisõnaline- Palun!

151. Teadmata.

2008-11-08T22:19:00.002+02:00

Endalegi üllatuseks on blogi piltide asemel hakanud üha enam jutumulliga täituma. Kaamera on nurgas ja kogub tolmu- indu ja inspireeringut ei ole enam :(. Aga küll ta tagasi tuleb...enne eksameid ongi hea kirjutamist harjutada.

Luisa Värk - Naerjad Vihmas
Uploaded by bigproblem11

150.Vabadus

2008-11-08T16:58:00.001+02:00

Karl ristikivi mõte “ Vabadus on ainult lusikas supi söömiseks, aga mis teeb lusikaga see, kellel ei ole suppi?

On inimesi, kellele on antud vabadus nautida täisväärtuslikku elu ja on inimesi, kes mittekuidagi ei oska ega taha seda teha. Millest tulevad sellised erimeelsused? Tõsi ta on, et maailmas on paljude inimeste jaoks esikohal elus materiaalsed väärtused ja alles siis perekond. Ma ei saa kuidagi hukka mõista inimesi, kes on valinud algselt perekonna asemel raha, sest see on nende vabadus. Seepärast ei saa ma ka pikemalt vaielda selle üle, miks üks võtab vabaduse abil vastu ühesuguseid otsuseid ja teine teisi. Selle asemel räägiksin ma pigem keelatud vabadusest!.

Keelatud vabadus on minu meelest looduse, või elu poolt seatud piirangud inimesele. Selleks võib pidada haigusi: impotentsus, kurttus, tummus, HIV jpt. Aga selleks võivad olla ka erinevate sündmuste ja protsesside tagajärjel tekkinud inimeste alandamised ja nende üle valitsemised. Siin pean ma silmas sõdade laastavaid mõjusid ja erinevate võimude vahetusi, mis muutis inimesed kaltsunukkudeks kelle elul ei olnud hinda – neil puudus vabadus: mõelda, puhata, elada.

Kui Ristikivi on vabadust võrrelnud supiga, siis on selge, et ükski supp lõpmatuseni värske ei seisa. Kui inimesed ei oska õigel ajal "suppi” ära süüa võivad nad jääda supist hoopiski ilma ning vaimuvaeseks ja üksikuks.

Igas supis on oma paks ( magus ) osa ja vedel osa. Kui inimesed, kes on harjunud pidevalt magusat osa elust nautima peavad ükskord millegipärast hakkama tihti ka vedelat suppi lörpima .Siis arvavad nad, et elu on hukas ja läheb allamäge. Mina leian, et supi vedelam osa on tihtipeale kõige maitsvam, kuigi see suurt rahuldust söömisel ei paku, kuid ometi just seal asuvad maitseained, mis muudavad “supi” värvikaks. Tuleb ainult osata hinnata õigeid väärtusi ja vabadusest/vangistusest tulenevaid õpetusi – see kõik karastab ja annab jõudu edaspidiseks.

Igal inimesel on olemas oma “lusikas” nimega tahtejõud, mille abil saab ta süüa nii suppi, kui ka teisi elu pakutavaid roogasid, mis vahest on kibeda aga ka magusad.

149. Ladvaõuna teooria.

2008-11-05T23:33:00.003+02:00

Keegi ütles nii
"Kõige ilusamad õunad asuvad puu ladvas. ja halvemad õunad on puu all ja puu alumistel okstel.
tüdrukud valivad lihtsama tee ja võtavad neid, milleni käsi küündib.. või korjavad maast.. ja lepivad halvemate õuntega, ega vaevu kõrgele ronima, sest kardavad, et kukuvad ja ei saa õuna kätte.
aga ühel päeval tuleb see üks julge tüdruk ja nopib ladvaõuna... saades parima"

Minu teooria-
Ülesronija poiss/tüdruk kukuvad mõlmad koos õunaga alla ja üks neist saab rohkem haiget kui teine. Sest õun on omale teise paarilise leidnud ning abitu ohver jääbki lamama.

148.Kõik oleneb minust endast.

2008-11-04T17:33:00.001+02:00

Tihiti öeldakse, et inimese tulevik on Jumala või saatuse kätes. Mõneti ma seda usun. Inimene on kahtlemata midagi enamat, kui lihtne maapealne imetaja – teda ei saa sundida nii kergelt ja manipuleeritavalt vastu tahtmist tegema asju, mis talle ei meeldi ning mis ei ole tema arusaamade järgi korrektne, seda kõike erinevalt loomadest.

Tänapäeva järjest kiiremini muutuvamas ja arenevas maailmas on iga indiviid kindlasti endale selgeks teinud omad ootused, lootused ja ka eesmärgid, kuidas soovitud tulemusi teostada. Seda sama olen ma ka ise teinud. Ma olen mõistnud, et minu kõige suurem sõber ja ka vaenlane olen Mina ise. Olles ise vastutajaks oma tegudele ja otsustele suunan ma iseseisvalt oma eluteed. Kõik sellel teel ettejuhtuvad takistused ja pöörded on aga valesti/õigesti tehtud otsuste vili.

Sa pead olema väga naiivne ja kergeusklik, kui loodad oma elu sättimisel ainult teistele ja ennast sinna rolli üldse ei haara. Minu arvates oleks see justkui näitemäng, kus “näitlejad” sinu ainukese lühikese elu sulle ette lavastavad. Ja selles tükis ei mängi sina peaosalist. Ometi on see meie igaühe valik, millises “näitemängus” me tahame osaleda. Kas oleme kõrvaltvaatajad või peategelased?See kõik sõltub meist endist.

Meie ühiskonnas on paraku aga olemas ka selliseid kodanikke, kes elu näitemängus ei ole peategelased ega ka kõrvaltvaatajad. Nemad ei tea, millise tegelasena nad peaksid ennast esitama ja ei ole ka kedagi, kes neid selle valiku tegemisel abistaks. Ometi ei ole see kõik toimunud üleöö ja kui ongi, siis alati on neil inimestel võimalus end kokku võtta ja läbi raskuste ennast “lavale” tagasi trügida. Siiski ei pruugi see olla nii lihtne, kui mu jutust tundub. Inimesi on väga erinevaid ja sellega koos ka nende tõekspidamisi ja arusaamu. Näiteks, kui üks täiesti tavaline ületunde väikeses kontoris, uhke ülikonna ja lipsuga rügav keskharidusega noor on valmis enda kallal töötama viimse hetkeni, et saavutada elus kõrgemat positsiooni, mis tagaks auväärse ja loomuliku äraolemise, siis teine kõrgharidusega, kuid töötu ja pargipingil istuv keskealine meesterahvas ei kavatsegi oma elu muuta. Ta peab seda saatuseks ja annab lihtsalt alla– lepib leppimatuga. See tõestab mulle jällegi, et iga inimese vaated ja pingutused on erinevad niisamuti ka tulem.

Kõige selle kiuste usun ma saatusesse. Ma võin küll väita, et iga inimese tulevik: eriala, perekond, elukoht on tema enda kätes , kuid miski ütleb mulle, et nii mustvalge ei saa see keerukas maailm meie ümber olla. Minu nägemuse järgi võib lugeda iga inimese mõtte saatuse planeeritud näitemänguks, mis võib lõppeda rahulikult või hoopiski fiaskoga. Kõik see läheb vastuollu reaalsuse ja tavapärase mõtteviisiga, kuid ometi mingi osa minust seda tunneb. Alati ei pea ega saagi kõik olla reaalselt ja materiaalselt nähtav ja tajutav – ometi ei tähenda see, et seda ei eksisteeriks. Vastasel juhul oleks kogu meie tänapäeva moodne füüsika peapeal.

Palju on maailmas inimesi, kes on teinud algselt väga tulutoovad ja enesearendusele soodsaid tingimusi pakkuvaid tehinguid, kuid siis mingil ajahetkel on “kõrbenud” ja sattunud sellele samale pargipingile, kus istub samasugune haritud, kuid töötu kodanik. Üheks sarnaseks näiteks võib tuua ka suurärimehest autokaupmehe Toomas Rüütmanni juhtumi kelle firmale kuulutas kohus sel aastal pankroti. Õnneks oli ta teinud varem elus õiged otsused ja pargipingile ei satu ta loodetavasti kunagi.

Elu on andnud meile võibolla ainsa võimaluse ennast elusana tunda ja seda tunnet peab igaüks meist väärtustama ning teadvustama. Seda teen ka mina. Ma leian et ühtegi näitemängu ei saa mängida ilma kindla käsikirja ja stsenaariumita – iga indiviidi kirjutada jääb aga oma käsikiri. Need kes sellega hakkama ei saa on lava taga tolmu koguvad elus nukud.

147,Reaalsus ja unistus.

2008-10-18T23:50:00.005+03:00

Pildid teevad olematu reaalsuseks ja reaalsuse olematuks.! Jah mu oma enda lause ja sügav uskumus.
Ma ei tea kas te olete ise selle peale kunagi mõelnud? Kui ei siis tehke seda. Selles on sisu- vähemalt peaks olema.
Kõik kes te kannate kallimate või sõprade pilte rahakottide või päävikute vahel ja kõik teised kes lihtsalt unistades vahel vaatavad kauneid maastikke ja looduse võlusid piltide näol- te ei ole ainukesed unistajad. Ma usun, et me kõik oleme rohkem kui korra oma elus unistanud olla mõnes idüllilises paigas mõne postkaardi või arvuti bg peal. Paraku peame tõdema reaalsust, et ei ole nii lihtne sinna pääseda ja seda tehtuks vormistada- jääb üle vaid unistada.
Sama lugu on ka inimestega. Inimestega kes võivad olla surnud, inimestega kes elavad aga kellega sa mingil põhjusel koos olla ei saa, inimestega kellega sa oled koos, kuid ometi mitte selmoel nagu sa ise seda sooviksid ja sisimas unistanud oled. Reaalsus on karm, kuid ometi mitte ületamatu. Tahtes parimat rikume me tihti ka kõige paremat mis meile "lubatud" ja ülevalt antud on. Kuid mida siis teha? Kas pingutada ja proovida viimselgi moel oma unistusi ellu viia? Jah kaunis ta oleks....just nagu kõik need igavad seebikad, kus armastus lõpuks võidutseb. Jällegi on aga reaalsus see mis meid mõtlema paneb.
Unistades loome me võlts reaalsuse ja reaalsuse kiuste loome me võlts unistused.

Usun, et need mõned inimesed kes mu blogi loevad on seda sama tundnud. Milleks unistada, kui reaalsus lööb samal hetkel, kui lakkad unistamast sulle lihtsalt haamriga pea pihta ja kutsub korrale. Kes on see, kes seda "haamrit" enda käes hoiab ja võtab enda hingele otsuse teha teiste unistused tuhaks? Miks me unistame? Mis on reaalsus? Äkki ongi reaalsus unistus, mida me ei mõista, kuid ometi täidame selle eesmärke. On need eesmärgid kasulikud meile, teistele või kellelegi kolmandale?

Miks me unistame?
Selleks, et väljendada oma tundeid, mõtteid ja ootusi. Selleks et olla ja saada armastatud. Selleks et anda oma elule mõte, eesmärk ja tähendus.

Mis on reaalsus?
Reaalsus on teiste inimeste unistuste vastand. Hea, kui sina oled selle inimese unistuses armastusega- siis puudub reaalsus mis teeb haiget. Sellise reaalsuse nimi on unistus mis paitab .

Äkki ongi reaalsus unistus, mida me ei mõista, kuid ometi täidame selle eesmärke?
Kui nii, siis on keegi juba varem meie eest meie unistused ära unistanud ja jätnud meile kas just kõige kaunima, kuid kõige tarvilikuma unistuse mida täita- Elu enda.

146. Peale MG 180 mõtteid tuulutamas.

2008-10-12T19:31:00.003+03:00

Pilliroog.

Must muster.
Elumuster on keeruline, ometi kuskilt paistab valgus, aga kas see on ka kättesaadav?

Lained.

Kuldnelõik.

Luna.

.....ilma postituseta.

2008-10-12T17:24:00.001+03:00

Elu ei ole kerge enne, kui sa tunned, et see kergeks tehakse.

145. Alkoholist.

2008-10-04T14:33:00.001+03:00

Kuidas vähendada alkoholitarbimist? Mida saab teha riik, mida inimesed ise?

Alkohol on tänapäeva moodsaim legaalne mõnuaine. Ometi on talle seatud mõningased piirid, seda eelkõige selle hankimise seisukohalt. Kuid miks see nii on? Vastus on lihtne – elu on liiga kallis, et seda varakult lõpetada.

Alkoholi tarbimine on muutunud 21. sajandil üheks suurimaks legaalseks uimastivõrgustikuks.Seal ringlevad suured rahad ja mis kõige parem, seda võib legaalselt teha. Kui pidevalt on meedias kuulda, näha artikleid, jutte narkomanidest ja HIV-i haigestunutest, siis jääb mulle mulje, et nemad on meie ühiskonna kõige nõrgemad ja põlatumad tegelased peale poliitikute. Ometi ma ei mõista, kuidas saavad inimesed olla nii pimedad ja ükskõiksed joodikute ja alkoholi tarbivate inimeste suhtes. Me kõik puutume peaaegu igapäev oma elus kokku napsutajatega – olgu nad siis baaris muresid uputavad keskeakriisis õnnetud eluheidikud või hoopis klubides ja kaubanduskeskustes pidutsevad pealtnäha terved, tublid noored. Kuid sagele ei pööra me neile tähelepanu. Kui aga peaksime tänaval kohtama narkomaani, on meie seisukohad ja kommentaarid koheselt negatiivsed ja halvustavad.

Ma arvan, et esimene asi, mida peaks riik tegema oma inimeste päästmiseks joogilembusest, on teha võimalikult palju reklaami, mis avaks paljude tervelt mõtlevate inimeste silmad. Inimesed peaksid aru saama, et oht muutuda joodikuks on sama suur kui “istuda” nõela otsa. Erinevalt narkootikumidest on alkohol palju salakavalam ja mängib inimesega lahinguid, kuni ta on sõja võitnud. Erinevalt mõnest üksikust reklaamist, mis meedias on viimaselajal peale rohkeid liiklusõnnetusi purjus juhtide näol sündinud, tuleks televisioonis pidevalt rääkida lugusid ja tuua päevavalgele ka kõige koledamaid lugusid, mis seotud alkoholismiga.

Kindlasti ei tohiks minu meelest riik unarusse jätta alkoholi müügiks kehtestatud aegasid. Minu seisukoht on, et praegune alkoholipoliitika ja sellega seoses kehtestatud ostumüügihinnad pigem soodustavad, kui pärsivad alkoholi ostmist. Nimelt, kui vanasti sai alkoholi osta ööpäevaringselt, siis osteti ainult selline kogus, mida vaja oli. Nüüd, kui inimesed täpselt kunagi ei tea, kui palju alkoholi hetkel on vaja ja hiljem osta ei saa, ostetakse tavaliselt rohkem, et ikka puudu ei tuleks. Tõde on aga see, et kunagi ei jää midagi alles – kõik läheb kõrist alla. Seega usun ma, et alkoholi müük tuleks viia kooskõlla poodide lahtiolekuaegadega.

Alkohoolsed tooted võiks muuta väga peeneks ja gurmeeliseks. Pean silmas alkoholikultuuri muutmist – alkoholi tarvitamine peaks olema mõõdukas ja intelligentne. Praegune kultuur soosib ainult padujoomisi ja võimalikult suure koguse sissekallamist. Miks ei võiks alkohol olla igas seltskonnas justkui haritlaste jook? Iga inimene, kes purju jääb, lendab aga sellest seltskonnast välja ja jääb sõpruskonna pilkeobjektiks. Nii oli see ju tegelikult ka Vanas Roomas ja Egiptuses. Kõige parem moodus inimesi mõjutada ongi teha seda just läbi nende tunnete.

Kõik need loetletud arvamused ja seisukohad on aga abitud ja tühised, kui nende üle ei mõtle mitte keegi. Tõsi! Paljast mõtlemisest üksi on vähe – vaja on tegusid ja tahtmist. Ma ei usu, et alkoholismi on võimalik täielikult meie ühiskonnast välja juurida, see oleks lihtsalt utoopiline, aga piirata on seda kindlasti võimalik. Seda piiramist saavad teha ainult inimesed ise. On vaja eeskuju, kes selliseid mõtteid arendaks ja neist kinni peaks. Kui igas sõpruskonnas on selline või veel parem mitu taolise karske mõtteviisiga inimest, olen ma kindel, et ka teised märkavad seda ja hakkavad rohkem sellele mõtlema. See võiks olla nagu vastupidine doominokivide efekt – kui üks inimene on eeskujuks, hakkab tekkima aeglaselt juurde ka teisi sama mõtte austajaid, kuni lõpuks kõik doominokivid on langenud ning karskus muutub popimaks. Ainus, mida saab iga inimene alkoholi tarbimise vastu teha, on see, et ta mõtleb – justnimelt. MÕTLEB oma tulevikule, perekonnale ja elule. Need inimesed, kes seda tõsiselt teevad, nende tulevik on minu arusaamade järgi alkoholist puhas.

Ma leian, et riik ei saa alkoholitarbimise piiramiseks üksi suurt midagi ära teha, selleks on vaja inimesi endid. Riik saab selle pahe pidurdamiseks oma kodanikke ainult toetada ja anda neile kindlustunnet, et otsus, mida nad viinapisiku ravimiseks teinud on, väärib austust ning on eeskujuks teistele.

144. Õpetajatepäev.

2008-10-03T22:43:00.002+03:00

Õp. Jorma.
2kl. Klassijuhataja.

Roosa tähestik.
Ala Rate.

oHo.
Uurib.:D

Päikesekardin.
Koolimaja akendest paistab alati päikene sisse.

143.Sügis08. Mustvees

2008-09-25T18:57:00.004+03:00

Järjekordselt leidsin ennast Mustvee muulilt koos fotoringiga.

Panoraam.

Kossuplats.

Viimne niitmine.

Valgusfoor.
Loodame, et kõik on tublid liiklejad.

Üksik kask.

2008-09-23T19:34:00.002+03:00

Elu kui mäng

Kui elu ongi mäng, siis peaks see mäng minu arvates igal inimesel olema väiksemal või suuremal määral omamoodi. Usutakse, et iga inimene on siia ilma sündinud mingi kindla eesmärgiga, mida ta peab oma elu jooksul täitma. Kuid kuidas aru saada, mis on just sinu elu mäng ja kuidas seda mängida?

Me kõik oleme vahest kogenud, et meil on palju ühiseid tuttavaid, kellega me oleme kaugelt sugulased ning teame neid. Tihtipeale öeldakse siis, et „maailm on nii väike“. Seda tunnet olen ka mina kogenud ja mõelnud, et kõik tundub justkui seotud olevat – me kõik elame erinevates kultuuri- ja sotsiaalkihtides ning erinevates riikides, kuid ometi seovad meid ühed ja samad tegevused, katsumused, takistused. Igal hommikul tõuseme me kõik tegelikult ühe ja sama eesmärgiga – minna vastu uuele päevale, mis meile antud on. Inimesed pesevad ennast, riietuvad, pesevad, söövad ja lahkuvad kodust, et tervitada uut päeva kas tööl või koolis. Nende päevad on täiesti erinevad ja igaüks väga omanäoline. Enesele mõtlemata teeme me vahel asju, mille üle pärast tagantjärgi mõeldes avastame, et kuidas me seda kõike tegime ja läbi ei mõelnud. Mulle jätab selline tegevus väga nukumajaliku mulje. Tundub, nagu me kõik oleksime väga väiksed tegelased ühes suures mängumaailmas, mille sammud on meile sisse programmeeritud ja mida me ise enda teadmata täidame. Samas leidub ka erandeid. Ühiskonnas on väga palju selliseid inimesi, kes ei tea, millist rolli nad peaksid täitma ja millise tegelasena ennast selles suures maailmas esitlema. Nende kodanike vaated ei ole veel paigas - nemad oleks nagu vabad tegelased, kelle keegi varsti mängu võtab. Üks on mulle kindel – keegi ei jää sellest „mängust“ ilma. Igaüks saab oma osa, mille ta peab enda jaoks läbi raskete ja takistusi täis elutee aastate lahti mõtestama. Ma leian, et inimesed, kes on endale püstitatud eesmärgid ja rolli elus selgeks teinud, ongi võitjad, kes lahkuvad siit mängust kunagi surres. Surm on minu mõtetes etapp teise mängumaailma, mille välimus oleneb sellest, kui hästi mängisime me oma esimeses elus.

Elu on meile antud võimalus end kordki elusana tunda. Ometi peab nii mõnigi meist ühel või teisel eluhetkel nentima, et lõbu on täiesti kadunud. Miski ei huvita, miski ei köida, miski ei liiguta. See on vaimu surmahaigus ja meie hulgas on üha rohkem elavaid surnuid, kelle vaim püsib elus tänu tablettidele. Nemad on selles elumängus minu meelest kaotajad, sest annavad ise alla ning ütlevad ära elust. Kuid kes siis neid „nukke“ liigutab? Kas teeme me seda kõike täiesti iseseisvalt ja mängime kõik koos omaette, või teeb seda keegi suurem ja võimsam, kelle kohalolekust meil aimu ei ole, kuid mis ometi ei tähenda, et teda olemas ei oleks – Jumal?

Mina usun, et selle taga peab lihtsalt midagi suuremat olema. Ja miks mitte just Jumal ei võiks selle suure „mängu autor olla“. See, et paljud ateistid proovivad igati tõestada Jumala olematust, kuna me teda reaalselt ei näe ja tunne, ei tähenda minu jaoks midagi. Seda on hästi seletatud Dr. Gregory A. Boydi ja Edward K. Boydi raamatus "Uskmatu kirjad", kus öeldakse, et ka tänapeäval on asju, mida me ei mõista ja ei näe, kuid ometi eksisteerivad need meie ümber - näiteks füüsikas erinevad aineosakesed.

Elu on mäng iseenda ja oma tunnetega, mille abil keegi või miski tahab panna meid mõtlema oma elu mõtte üle. Kui see etapp on saavutatud tuleb igalühel meist ise täita seda rolli, milleks elu meid on voolinud.

141.Kõhuli.

2008-09-21T17:05:00.001+03:00

Pühapäeva teema: KÕHULI

Kõhuli2.
Minu tuba, minu luba. Lammas põrrandal.

140.Hobu udus.

2008-09-05T16:18:00.001+03:00

Kerge juubel ikkagi 140. Otsisin seda kaunist pilti kaua, mis selleks postituseks sobiks-lõpuks ta ka leidsin.
Hobune udus.
Kõigile hobu fännidele ja ka teistele.
Leidsin sellise suurepärase momendi vihma vahelt.

139.Balanss.

2008-08-24T21:42:00.001+03:00

Pühapäeva teema: balanss, manipulatsioon.

138.Metsas tammi otsimas.

2008-08-18T22:06:00.006+03:00

Huh!!! Alustada tuleks vist sellest, et Mario isa (Sulev) teadis rääkida, et Vadi poole sõites pidavat metsas olema suur kopra tamm. Kuna ta ise ei saanud meile Marioga seda kohta täpselt näidata, otsustasime Marioga ise seda otsima minna. Mario oli küll varem seal käinud ( 2 talve tagasi) , kuid selle ajaga oli palju muutunud: tee võs astunud, kraavid silmini vett täis.
Žiguli on selline lollikindel masin "sitt sita külge kinni ei jää"- tõsi - see padrik, millest me temaga läbi läksime oli ikka MASSIVE.
Õnneks jõudsime tee lõppu, kust sai alguse mõnus r ännak üle kraavide ( mitme meetrised, vett täis) ja mätaste. Nende ületamine paistis algul pea et võimatu, sest veetase oli liiga kõrge ja kraavid liialt laiad. Peale mõningast kõmpimist lei dsime aga vanu puid, mis olid üle kraavide langenud ja tänu neile saime läbi suure adrenaliini kra avidest üle.
Metsas sai ka omajagu lahedaid pilte, paraku tammi kui sellist me ei leidnud:( ainult kaks vana lagunenud.

OLI TORE!

Traktor LADA.
Ja selline padrik oligi ca.1,5 km.

Balance.

"Sillad".

Metsapeegeldused.

Leheparv.

Kuldne kolmik.
Kanter on keskmine. Edu sulle .

Maagia.
Keerake pilt teistpidi, siis näete õiget võtet.

Trikoloor metsas.

Kirju elu.

Leheke.

Kopra tamm.

137.Õitses ära.

2008-08-18T00:19:00.002+03:00

Pühapäeva teema:Õitses ära.

137.Õitses ära.
Abstraktset midagi. Lugu jääb igaühe enda nuputada.

136.Buss.

2008-08-16T16:20:00.002+03:00

136. 16:15 Tartu-Tallinn.

135.Suvi.

2008-08-04T21:09:00.004+03:00

Kaua on läinud aega mööda mu viimasest postitusest. Vahepeal on kõvast tööd tehtud ja remonditud. Toa remont võttis ~2 nädalaks minult arvuti ja neti. Aga nüüd on kõik õnneks ilus ja korras.
Piltideni.

Rain.

Dima.

Püha puhmas.

Laine.

Kadunud suvitaja.

Tee järvele.

Pillikas.

Muulilt.

134.Kutsikas.

2008-07-13T17:17:00.002+03:00

Martal sündisid 4 kutsikat: beež,valge,must,valge,must.
Beeži toon teieni.

134.Kurviline.

2008-07-13T17:07:00.003+03:00

Pühapäeva teema:Kurvline

Valge Koer.

133.Colortribal.

2008-07-10T00:47:00.003+03:00

Mõistatus kultuuriinimestele.

132.MUSTVALGE

2008-07-06T17:27:00.001+03:00

Pühapäeva teema: Mustvalge

Mustvalge

131.Uus välimus

2008-07-05T02:07:00.001+03:00

Sellest Kavandist peaks kooruma blogi uus välimus lähiajal.

130.Pilv järvel

2008-06-29T19:47:00.003+03:00

Pilv.

129.Saunapäev.

2008-06-28T14:54:00.002+03:00

Muri.
Kass nagu kass ikka.

Viht.
Siiamaani üks mõnusamaid vihtasid. Kadakas+lepp. PS: enne kindlasti keevas vees hoida;)

Kuival.

128.Minu kell.

2008-06-17T16:29:00.001+03:00

Pühapäeva teema:Minu kell.

KELL.

127,Sajus.

2008-06-12T22:48:00.002+03:00

Kadri on maailma parim müttaja.

Sajus.

126.Tibutamine......

2008-06-11T20:49:00.003+03:00

...kõva maru ja jahedus- see on see , mis iseloomustab lähipäevade ilma. Pildistada eriti ei saanud, oli pime ja masetsev õhk. Otsustasin täna, et lähen piilun natuke muuli peale.
BTW.KITil on kuskil läätsel imelikud plekid :( ära neid ka ei saa, nii et tuleb mingi korraliku 50mm FIXi vastu vahetada.

Männikus.

Sünge.

Rohukas.

Tee muulile.

125.Alatskivi kandis.

2008-06-07T23:54:00.004+03:00

7.juunil 2008 sai siis osalt(Agnes, Neeme, Regina) fotoringiga Alatskivi kandis matkamas käidud. Kella 03.00 pidin olema Mustvees, et tüdrukud peale võtta. Sättisin äratuse kella 02.00ks. aga paraku see ei toiminud-õnn, et telepaatiast üles ärakasin. Igatahes kella 03.00 paiku me Mustveest liikuma hakkasime ja võtisme ka Neeme peale( meie fotoringi õpetaja). Alatskivile jõudes läksime Kalevipoja mäe juurde, kuhu panime puukoti lõkke tarviks maha.Peale seda jätsime siksi lossihoovi ja asusime ümber järve matkama ( ca~3,5 km). Lõpuks jõudsime välja Kalevipoja mäe juurde . Seal me grillisime ja ühtlasi ka pildistasime nt: Peatskivi juures. Peale jõuduandvat söömist liikusime edasi.....mööda järve teist kallast. Neeme koju viidud otsustasime ka veel korra Kadrina mõisa juures käia ( Agnes tahtis;( ) aga meie üllatuseks oli "mõisast" asi väga kaugel ---------Edasi Mustvee ja koju. Mina käisin veel ehitusmaterjalidepoes.

Vorsti chill.

Piltnik Neeme.

Vaatleja Agnes.

Rohumasin.

Trepp mäele.

Tamm lehesäras.

The end of the road.

:) Agnes ja ketšhup= midagi kaunist.

Lõkkeplats.

Mullks.

Alatskivi jõgi Peatskivi juures.

Paks ja peenike.

Siluett.

Kolm võpsikut.

Pukk.

Kuningvere järve "muul".

Alatskivi järve ääres.

Maastik Alatskivil.

124.Fotoringi lõpp ja Kallastel.

2008-06-03T17:58:00.003+03:00

Maiasmokk Neeme.

Suur ja tugev.

Kasutatud töötlust- taeva lisamiseks.

In Da Alev.

123.Loojangu haju.

2008-05-29T21:46:00.002+03:00

Loojangu haju.

122.Lehed päikses.

2008-05-28T22:14:00.001+03:00

Lehed päikses.
Millegi pärast on mind lehed tõmbama hakanud ?

121.Poolik leht.

2008-05-26T18:46:00.002+03:00

Poolik leht.

120.350d

2008-05-25T13:52:00.003+03:00

Uus kaamera-uued pildid.

Laululind.

Portree.

Hämmeldunud olek.

Naeratus.

Sünnipäevaline: Rasmus 1.

Mario.

119.Ohtlik.

2008-05-25T13:48:00.002+03:00

Pühapäeva teema:Ohtlik.

Ohtlik.